0)

„tegevusandmed“ – andmed protsessi käigus tarbitud või toodetud kütuste või materjalide selle koguse kohta, mida läheb vaja arvutuspõhistes meetodites, väljendatuna vastavalt kas teradžaulides, massi puhul tonnides või (gaaside puhul) mahuna normaalkuupmeetrites;

1)

„tootmismaht“ – tootmisprotsessi piires toodetud kaupade kogus, väljendatuna megavatt-tundides elektri puhul või tonnides muude kaupade puhul;

2)

„aruandeperiood“ – ajavahemik, mida käitaja on otsustanud kasutada seonduva heitkoguse kindlaksmääramisel võrdlusalusena;

3)

„lähtevoog“ – üks järgmistest:

4)

„heiteallikas“ – protsess käitises või eraldi kindlaksmääratav käitise osa, millest eraldub vastavaid kasvuhoonegaase;

5)

„mõõtemääramatus“ – protsentides väljendatav parameeter, mis on seotud koguse määramistulemusega ja iseloomustab kõnealusele kogusele mõistlikult omistatavate väärtuste hajuvust, kaasa arvatud nii juhuslike kui ka süstemaatiliste tegurite mõju, ning mis kajastab keskmisele lähedast usaldusvahemikku, mis hõlmab 95 % saadud väärtustest, kusjuures võetakse arvesse asümmeetrilist väärtuste jaotust;

6)

„arvutustegurid“ – alumine kütteväärtus, heitekoefitsient, esmane heitekoefitsient, oksüdatsioonikoefitsient, teisendustegur, süsinikusisaldus või biomassiosa;

7)

„põlemisel tekkiv heide“ – kasvuhoonegaaside heide, mis tekib kütuse eksotermilisel reageerimisel hapnikuga;

8)

„heitekoefitsient“ – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo tegevusandmetega, eeldusel et toimub täielik oksüdeerumine põlemisel ja täielik muundumine kõigi muude keemiliste reaktsioonide puhul;

9)

„oksüdatsioonikoefitsient“ – põlemise tulemusel CO2-ks oksüdeerunud süsiniku osakaal kütuses sisalduva süsiniku koguhulgast, väljendatuna massiosana, võttes atmosfääri heidetud süsinikmonooksiidi arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;

10)

„teisendustegur“ – CO2-na lendunud süsiniku osakaal lähtevoo süsiniku koguhulgast enne heiteprotsessi toimumist, väljendatuna massiosana, võttes atmosfääri heidetud süsinikmonooksiidi arvesse molaarselt võrdväärse CO2 kogusena;

11)

„täpsus“ – teatava koguse mõõtmistulemuse ja tegeliku väärtuse (või rahvusvaheliselt aktsepteeritud ning jälgitavate kalibreerimismaterjalide ja standardmeetoditega empiiriliselt kindlaks tehtud võrdlusväärtuse) kokkulangevus juhuslikke ja süstemaatilisi tegureid arvestades;

12)

„kalibreerimine“ – kogum toiminguid, millega teatavates tingimustes määratakse kindlaks seosed mõõtevahendil või mõõtesüsteemis näidatud või materiaalmõõdu või võrdlusmaterjali kaudu väljendatud väärtuste ja vastavate koguste väärtuste vahel, mis on tõestatud tugietaloni abil;

13)

„konservatiivne“ – kindlaks määratud valik eeldusi, mille ülesanne on vältida teatatud heitkoguste alahindamist või soojuse, elektri või kaupade tootmise ülehindamist;

14)

„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja nendega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev osa;

15)

„jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;

16)

„jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud;

17)

„põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;

18)

„seadusega ette nähtud metroloogiline kontroll“ – mõõtevahendi kasutusvaldkonnas ette nähtud mõõtetegevuse kontroll, mida teeb avaliku sektori asutus või reguleeriv asutus, avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja õiglase kaubanduse huvides;

19)

„andmekäsitlus“ – andmete hankimise, töötlemise ja käitlemisega seotud tegevus, mida on vaja heitearuande koostamiseks esmastest allikatest pärit andmete alusel;

20)

„mõõtesüsteem“ – mõõtevahendite ja muude seadmete täiskomplekt, näiteks proovivõtu- ja andmetöötlusseadmed, mida kasutatakse selliste muutujate määramiseks nagu tegevusandmed, süsinikusisaldus, kütteväärtus ja kasvuhoonegaaside heitekoefitsient;

21)

„alumine kütteväärtus“ – konkreetne energiakogus, mis vabaneb soojusena, kui kütus või materjal põleb standardtingimustel hapnikuga täielikult, kui redutseerijaks on vee moodustumisel tekkinud vee aurustumisest tulenev soojus;

22)

„protsessiheide“ – kasvuhoonegaaside heide, välja arvatud põlemisel tekkiv heide, mis tekib ainetevaheliste tahtlike või tahtmatute reaktsioonide tagajärjel või ainete muundumisel, ning mille esmane eesmärk ei ole soojuse tekitamine, sealhulgas järgmiste protsesside käigus:

23)

„partii“ – ühe saadetisena või teatava ajavahemiku jooksul pidevalt edastatud kütuse- või materjalikogus, millest on võetud kontrollproovid ning mille omadusi on kirjeldatud;

24)

„segakütus“ – kütus, mis sisaldab nii biomassi kui ka fossiilset süsinikku;

25)

„segamaterjal“ – materjal, mis sisaldab nii biomassi kui ka fossiilset süsinikku;

26)

„esmane heitekoefitsient“ – kütuse või materjali süsinikusisaldusel, mis hõlmab biomassiosa koos fossiilse osaga, põhinev eeldatav summaarne heitekoefitsient enne selle korrutamist fossiilse osaga, mis annab tulemuseks heitekoefitsiendi;

27)

„fossiilne osa“ – fossiilse ja anorgaanilise süsiniku osakaal kütuse või materjali süsiniku kogusisalduses, väljendatuna massiosana;

28)

„biomassiosa“ – biomassist pärineva süsiniku osakaal kütuse või materjali süsiniku kogusisalduses, väljendatuna massiosana;

29)

„heitkoguste pidev mõõtmine“ – toimingute kogum, mille eesmärk on perioodiliste mõõtmiste abil kindlaks määrata koguse väärtus, kohaldades kas mõõtmist korstnas või ekstraheerimist korstna läheduses paikneva mõõtevahendiga, siia alla ei kuulu mõõtmismeetodid, mis põhinevad korstnast üksikproovide võtmisel;

30)

„oma-CO2“ – lähtevoo osaks olev CO2;

31)

„fossiilne süsinik“ – anorgaaniline või orgaaniline süsinik, mis ei ole biomass;

32)

„mõõtmispunkt“ – heiteallikas, mille puhul heite mõõtmiseks kasutatakse heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme, või sellise torusüsteemi ristlõige, mille puhul CO2 voo määramiseks kasutatakse pideva mõõtmise süsteeme;

33)

„kontrollimatu heide“ – ebakorrapärane või ettekavatsematu heide allikast, mida ei ole võimalik lokaliseerida või mis on individuaalseks seireks liiga erinev või väike;

34)

„standardtingimused“ – temperatuur 273,15 K ja rõhk 101 325 Pa, mille alusel määratletakse normaalkuupmeeter (Nm3);

35)

„asendusandmed“ – aastased väärtused, mis on empiiriliselt põhjendatud või tulenevad heakskiidetud allikatest ja mida käitaja kasutab andmekogumi asemel selleks, et tagada täielik aruandlus juhul, kui ei ole võimalik hankida kõiki kohaldatavas seiremeetodis nõutavaid andmeid või tegureid;

36)

„mõõdetav soojus“ – netosoojusvoog, mida transporditakse mööda kindlakstehtavaid torusid või kanaleid eelkõige selliste soojuskandjate abil nagu aur, kuum õhk, vesi, õli, sulametallid ja soolad ning mille jaoks on paigaldatud või saab paigaldada soojusarvesti;

37)

„soojusarvesti“ – soojusenergia mõõtur või mõni muu seade, mis mõõdab toodetud soojusenergia hulka mahtvooluhulga ja temperatuuri põhjal ning registreerib tulemuse;

38)

„mõõdetamatu soojus“ – kogu muu soojus peale mõõdetava soojuse;

39)

„heitgaas“ – osaliselt oksüdeerunud gaasilist süsinikku standardtingimustes sisaldav gaas, mis on pärit punktis 22 loetletud mis tahes protsessist;

40)

„tootmisprotsess“ – keemilised või füüsikalised protsessid, mis toimuvad käitise osades käesoleva lisa 2. jao tabelis 1 loetletud kaupade koondkategooriatesse kuuluvate kaupade tootmiseks, ning nende konkreetsed süsteemipiirid seoses sisendmaterjalide, toodangu ja vastavate heitkogustega;

41)

„tootmisskeem“ – spetsiifiline tehnoloogia, mida kasutatakse tootmisprotsessis kaupade koondkategooriasse kuuluvate kaupade tootmiseks;

42)

„andmekogum“ – üht järgmist tüüpi andmed vastavalt asjaoludele kas käitise või tootmisprotsessi tasandil:

43)

„miinimumnõuded“ – seiremeetodid, mille puhul rakendatakse andmete kindlaksmääramiseks lubatud minimaalseid jõupingutusi, et saada määruse (EL) 2023/956 kohaldamiseks vastuvõetavad heiteandmed;

44)

„soovitatavad täiustused“ – seiremeetodid, mille puhul on tõestatult tagatud, et andmed on täpsemad või vigadele vähem vastuvõtlikud kui miinimumnõuete kohaldamisel, ning mida võib rakendada vabatahtlikkuse alusel;

45)

„väärkajastamine“ – väljajätmine, moonutamine või viga käitaja esitatud andmetes, arvestamata mõõtemääramatust, mis on lubatud mõõtmiste ja laborianalüüside puhul;

46)

„oluline väärkajastamine“ – väärkajastamine, mis tõendaja arvates ületab üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisustaseme või võib mõjutada käitaja aruande käsitlemist pädeva asutuse poolt;

47)

„piisav kindlus“ – tõendaja arvamuses väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustase selle kohta, et tõendatavas käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi;

48)

„toetusõiguslik seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem“ – seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mille puhul käitis on asutatud CO2 hinnastamise kava või heitkoguste kohustusliku seirekava või käitise heitkoguste seirekava jaoks, ja mis võib hõlmata tõendamist akrediteeritud tõendaja poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

—

kõik tootmisprotsessidega otseselt või kaudselt seotud protsessid, nagu tooraine ettevalmistamine, segamine, kuivatamine ja kaltsineerimine ning suitsugaasi puhastamine;

—

CO2 heide kütuste ja toorainete põletamisest, kui see on asjakohane.

—

lubjakivi ja muude karbonaatide kaltsineerimine tooraines, tavalised fossiilsed põletusahjukütused, alternatiivsed fossiilsed põletusahjukütused ja toorained, biomassil põhinevad põletusahjukütused (näiteks prügikütused), muud kütused kui põletusahjukütused, lubjakivi ja kiltkivi mittekarbonaatne süsinikusisaldus või alternatiivsed toorained, nagu põletusahju toorainejahus kasutatav lendtuhk ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad toorained;

—

kohaldatakse III lisa punktis B.9.2 esitatud täiendavaid nõudeid.

—

CO2 koguheide kütuse põletamisest, kui see on vajalik materjalide kuivatamiseks.

—

klinker;

—

kaltsineeritud savi, kui seda kasutatakse protsessis.

—

CO2 koguheide protsessiga otseselt või kaudselt seotud kütuse põletamisest;

—

vajaduse korral tooraines sisalduvatest karbonaatidest tulenev protsessiheide ja heide suitsugaasi puhastamisest.

—

kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise ja suitsugaasi puhastamisega;

—

kõik vesiniku tootmisprotsessis kasutatavad kütused olenemata sellest, kas neid energia saamiseks kasutatakse või mitte, ning kütused, mida kasutatakse muudes põlemisprotsessides, sealhulgas kuuma vee või auru tootmiseks.

—

kütuse kasutamisest tulenev koguheide, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise protsessiga ja suitsugaasi puhastamisega.

on aruandeperioodil toodetud vesinikule omistatud kaudne või otseheide CO2 tonnides;

Em total

on kogu tootmisprotsessi kaudne või otseheide aruandeperioodil CO2 tonnides;

on aruandeperioodil müüdud või käitises kasutatud hapniku mass tonnides;

on aruandeperioodil toodetud hapniku mass tonnides;

on aruandeperioodil toodetud vesiniku mass tonnides;

on O2 molaarmass (31,998 kg/kmol) ja

on H2 molaarmass (2,016 kg/kmol).

—

kütuse kasutamisest tulenev koguheide, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmise protsessiga ja suitsugaasi puhastamisega.

on aruandeperioodil müüdud või lähteainena kasutatud vesinikule omistatud kaudne või otseheide CO2 tonnides;

Em total

on tootmisprotsessi kaudne või otseheide aruandeperioodil CO2 tonnides;

on aruandeperioodil müüdud või lähteainena kasutatud vesiniku mass tonnides;

on aruandeperioodil toodetud vesiniku mass tonnides;

on aruandeperioodil toodetud kloori mass tonnides;

m NaOH,prod

on aruandeperioodil toodetud naatriumhüdroksiidi mass tonnides, arvutatuna 100 % NaOH-na;

on aruandeperioodil toodetud naatriumkloraadi mass tonnides, arvutatuna 100 % NaClO3-na;

on H2 molaarmass (2,016 kg/kmol);

on Cl2 molaarmass (70,902 kg/kmol);

M NaOH

on NaOH molaarmass (39,997 kg/kmol) ja

on NaClO3 molaarmass (106,438 kg/kmol).

—

kõik kütused, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad materjalid;

—

seiratakse kõiki kütuseid, olenemata sellest, kas neid kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;

—

biogaasi kasutamise korral kohaldatakse III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

—

kui protsessile lisatakse muudest tootmisskeemidest pärit vesinikku, käsitatakse seda lähteainena, millel on oma seonduv heitkogus.

—

kõik kütused, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavad materjalid;

—

iga kütuse sisendkogust seiratakse ühe kütusevoona, olenemata sellest, kas seda kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;

—

kui protsessile lisatakse muudest tootmisskeemidest pärit vesinikku, käsitatakse seda lähteainena, millel on oma seonduv heitkogus.

—

CO2 heide kõikidest kütustest, mis on otseselt või kaudselt seotud lämmastikhappe tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

N2O heide kõigist allikatest, mille puhul tootmisprotsessis tekib N2O, sealhulgas heite vähendamise meetodite kasutamise korral ja ilma. Seire ei hõlma kütuste põletamisel tekkivat N2O heidet.

—

CO2 heide kõikidest kütustest, mis on otseselt või kaudselt seotud karbamiidi tootmisega, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

kui CO2 saadakse teisest käitisest protsessi sisendmaterjalina, käsitatakse saadud ja karbamiidiga sidumata CO2 toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaselt heitena, kui seda ei ole juba arvesse võetud selle käitise heitena, kus CO2 toodeti.

—

lämmastikusisaldus ammooniumina (NH4 +);

—

lämmastikusisaldus nitraadina (NO3 –);

—

lämmastikusisaldus karbamiidina;

—

lämmastikusisaldus muu (orgaanilise) vormina.

—

CO2 heide kõigist väetiste tootmisega otseselt või kaudselt seotud kütustest, nagu kütused, mida kasutatakse kuivatites ja sisendmaterjalide soojendamiseks, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest.

—

ammoniaak (100 % ammoniaagina), kui seda kasutatakse protsessis;

—

lämmastikhape (100 % lämmastikhappena), kui seda kasutatakse protsessis;

—

karbamiid, kui seda kasutatakse protsessis;

—

segaväetised (eelkõige ammooniumi või nitraati sisaldavad soolad), kui neid kasutatakse protsessis.

—

CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid;

—

CO2 heide kõikidest kütustest, sealhulgas koksist, ja heitgaasist (näiteks koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas), mis on otseselt või kaudselt seotud tootmisprotsessiga, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest.

—

CO2 heide sisendkütustest, olenemata sellest, kas neid kasutatakse energeetilise või mitteenergeetilise sisendmaterjalina;

—

CO2 heide protsessi sisendmaterjalidest, näiteks lubjakivist, ja suitsugaasi puhastamisest;

—

CO2 heide elektroodide või elektroodipastade tarbimisest;

—

tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

—

CO2 heide kütustest, redutseerijatest (näiteks koks, koksitolm, kivisüsi, kütteõlid, plastijäätmed, maagaas, puidujäätmed, puusüsi) ja heitgaasist (näiteks koksiahjugaas, kõrgahjugaas, konverterigaas);

—

biomassi kasutamisel tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

—

CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

—

paagutatud maak;

—

toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;

—

ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

—

vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.

—

CO2 heide kütustest, redutseerijatest (näiteks koks, koksitolm, kivisüsi, kütteõlid, plastijäätmed, maagaas, puidujäätmed, puusüsi) ja heitgaasist (näiteks protsessi heitgaas, konverterigaas jne);

—

biomassi kasutamisel tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

—

CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

—

paagutatud maak;

—

toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;

—

ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

—

vesinik, kui seda kasutatakse protsessis.

—

CO2 heide kütustest ja redutseerijatest, nagu maagaas, kütteõlid, protsessi heitgaas või konverterigaas jne;

—

kui kasutatakse biogaasi või biomassi muud vormi, tuleb arvesse võtta III lisa punkti B.3.3 nõudeid;

—

CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

—

paagutatud maak, kui seda kasutatakse protsessis;

—

vesinik, kui seda kasutatakse protsessis;

—

toormalm või otseredutseeritud raud, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui neid kasutatakse protsessis;

—

ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis.

—

kui protsess algab kuummetallist (vedel toormalm), peavad süsteemipiirid hõlmama hapnikkonverterit, vaakumdegaseerimist, sekundaarmetallurgiat, argoon-hapnik-dekarboniseerimist või vaakum-hapnik-dekarboniseerimist, pidevvalu või valuplokivalu, vajaduse korral kuumvaltsimist või sepistamist ja kõiki vajalikke abitegevusi (näiteks ülekanded, taaskuumutamine ja suitsugaasi puhastamine);

—

kui protsessis on kasutusel kaarahi, peavad süsteemipiirid hõlmama kõiki asjakohaseid tegevusi ja üksusi, nagu kaarahi, sekundaarmetallurgia, vaakumdegaseerimine, argoon-hapnik-dekarboniseerimine või vaakum-hapnik-dekarboniseerimine, pidevvalu või valuplokivalu, vajaduse korral kuumvaltsimine või sepistamine, ja kõiki vajalikke abitegevusi (näiteks ülekanded, tooraine ja varustuse kuumutamine, taaskuumutamine ja suitsugaasi puhastamine);

—

see kaupade koondkategooria hõlmab ainult CN-koodiga 7207, 7218 või 7224 pooltoodete saamist esmase kuumvaltsimise ja sepistamisega jämevormimisega. Kõik muud valtsimis- ja sepistamisprotsessid on hõlmatud kaupade koondkategooriaga „Rauast või terasest tooted“.

—

CO2 heide sellistest kütustest nagu kivisüsi, maagaas, kütteõli, heitgaas (näiteks kõrgahjugaas, koksiahjugaas või konverterigaas) jne;

—

CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

metallijääkidega, sulamitega, grafiidiga jne protsessi sattunud süsinikku ning tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

—

toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;

—

ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

—

toorteras, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui seda kasutatakse protsessis.

—

CO2 heide sellistest kütustest nagu kivisüsi, maagaas, kütteõli, samuti heitgaas (näiteks kõrgahjugaas, koksiahjugaas või konverterigaas);

—

CO2 heide elektroodide ja elektroodipastade tarbimisest;

—

CO2 heide sellistest protsessimaterjalidest nagu lubjakivi, magnesiit ja muud karbonaadid või karbonaatsed maagid, ja suitsugaasi puhastamiseks kasutatavatest materjalidest;

—

metallijääkidega, sulamitega, grafiidiga jne protsessi sattunud süsinikku ning tootesse või räbusse või jäätmetesse jäänud süsinikku võetakse arvesse massibilansi meetodil vastavalt III lisa punktile B.3.2.

—

toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;

—

ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

—

toorteras, mis on saadud muudest käitistest või tootmisprotsessidest, kui seda kasutatakse protsessis.

—

süsteemipiirid hõlmavad ühe protsessina kõiki integreeritud terasetehase etappe alates toormalmi või otseredutseeritud raua, toorterase ja pooltoodete tootmisest kuni käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmiseni;

—

süsteemipiirid hõlmavad toorterase, pooltoodete ja käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmist;

—

süsteemipiirid hõlmavad käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodete tootmist, alates toorterasest, pooltoodetest või muudest 2. jaos loetletud CN-koodidega terasest lõpptoodetest, mis on saadud muudest käitistest või toodetud samas käitises, kuid eraldi tootmisprotsessis.

—

kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, mis on ette nähtud käesoleva lisa 2. jaos esitatud CN-koodiga kaupade koondkategooria „Rauast või terasest tooted“ toodete tootmiseks ega ole juba hõlmatud toormalmi, otseredutseeritud raua ega toorterase eraldi tootmisprotsessiga, nagu on nõutud käesoleva lisa punktides 3.11–3.15;

—

kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, alates toorterasest, sealhulgas: taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, kuumvaltsimine, külmvaltsimine, sepistamine, söövitamine, lõõmutamine, pindamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.

—

CO2 koguheide kütuste põletamisest ja protsessiheide suitsugaasi töötlemisest, mis on seotud käitises kohaldatavate tootmisetappidega, sealhulgas: rauast või terasest toodete taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, kuumvaltsimine, külmvaltsimine, sepistamine, söövitamine, lõõmutamine, pindamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.

—

toorteras, kui seda kasutatakse protsessis;

—

toormalm, otseredutseeritud raud, kui neid kasutatakse protsessis;

—

ferromangaan, ferrokroom, ferronikkel, kui neid kasutatakse protsessis;

—

rauast või terasest tooted, kui neid kasutatakse protsessis.

—

CO2 heide elektroodide või elektroodipastade tarbimisest;

—

CO2 heide mis tahes kasutatud kütustest (näiteks tooraine kuivatamiseks ja eelkuumutamiseks, elektrolüüsiüksuste kuumutamiseks, valamiseks vajalikuks kuumutamiseks);

—

CO2 heide suitsugaasi, naatriumkarbonaadi või lubjakivi töötlemisest, kui see on asjakohane;

—

anoodiefektist põhjustatud perfluorosüsinike heide, mille seire toimub vastavalt III lisa punktile B.7.

—

CO2 heide mis tahes kütustest, mida kasutatakse toorainete kuivatamisel ja eelkuumutamisel, sulatusahjudes, metallijääkide eeltöötlemisel (näiteks pinnakatte või õli eemaldamiseks) ja tulenevate jääkide põletamisel ning valuplokkide, valtstoorikute või slääbide valamisel;

—

CO2 heide mis tahes kütustest, mida kasutatakse seotud tegevustes, nagu riibetöötlus ja räbu taaskasutus;

—

CO2 heide suitsugaasi, naatriumkarbonaadi või lubjakivi töötlemisest, kui see on asjakohane.

—

Survetöötlemata alumiinium muudest allikatest, kui seda kasutatakse protsessis.

—

süsteemipiirid hõlmavad ühe protsessina kõiki integreeritud alumiiniumitehase etappe alates survetöötlemata alumiiniumi tootmisest pooltoodete ja käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodete tootmiseni;

—

süsteemipiirid hõlmavad käesoleva lisa 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodete tootmist alates pooltoodetest või muudest 2. jaos loetletud CN-koodidega alumiiniumist toodetest, mis on saadud muudest käitistest või toodetud samas käitises, kuid eraldi tootmisprotsessis.

—

kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid käesoleva lisa 2. jaos esitatud CN-koodiga kaupade koondkategooria „Alumiiniumist tooted“ toodete tootmiseks, mis ei ole juba hõlmatud survetöötlemata alumiiniumi eraldi tootmisprotsessidega, nagu on nõutud käesoleva lisa punktis 3.17;

—

kõik käitises kohaldatavad tootmisetapid, alates survetöötlemata alumiiniumist, sealhulgas: taaskuumutamine, ümbersulatamine, valamine, valtsimine, vormpressimine, sepistamine, katmine, galvaanimine, traattõmbamine, lõikamine, keevitamine, viimistlemine.

—

CO2 koguheide kütuste kasutamisest alumiiniumist toodete stantsimise protsessides ja suitsugaasi puhastamisest.

—

survetöötlemata alumiinium, kui seda kasutatakse tootmisprotsessis (käsitleda esmast ja teisesest alumiiniumit eraldi, kui andmed on teada);

—

alumiiniumist tooted, kui neid kasutatakse tootmisprotsessis.

—

mis tahes põlemisel tekkiv heide ja protsessiheide suitsugaasi töötlemisest.

1.

2.

3.

Kaupadega seonduv heitkogus arvutatakse valitud aruandeperioodi keskmisena.

4.

5.

Kõik heite arvutamiseks kasutatud parameetrid ümardatakse heitkoguste arvutuste ja aruandluse jaoks olulist infot edastava arvuni.

Otsest ja kaudset seonduvat eriheitkogust väljendatakse CO2 ekvivalenttonnides kauba tonni kohta, ümardatuna olulist infot edastava arvuni, kuni viis kohta pärast koma.

1.

Täielikkus. Seiremetoodika hõlmab kõiki parameetreid, mis on vajalikud määruse (EL) 2023/956 I lisas loetletud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vastavalt käesolevas lisas esitatud meetoditele ja valemitele.

2.

Järjepidevus ja võrreldavus. Seire ja aruandlus on järjepidev ja pikaajaliselt võrreldav. Sel eesmärgil esitatakse valitud meetodid seiremetoodika kirjalikes dokumentides, et tagada nende meetodite järjepidev kasutamine. Metoodikat muudetakse ainult siis, kui see on objektiivselt põhjendatud. Asjakohased põhjused on järgmised:

3.

Läbipaistvus. Seireandmed, sealhulgas eeldused, viited, tegevusandmed, heitekoefitsiendid, arvutustegurid, andmed ostetud lähteainetega seonduva heitkoguse kohta, mõõdetavad soojus- ja elektrienergia andmed, seonduva heitkoguse vaikeväärtused, teave tasumisele kuuluva süsinikuhinna kohta ja mis tahes muud käesoleva lisa eesmärgi jaoks asjakohased andmed, kogutakse, registreeritakse, koostatakse, analüüsitakse ja dokumenteeritakse läbipaistval viisil, mis võimaldab sõltumatul kolmandal isikul, näiteks akrediteeritud tõendajal, heiteandmete määramist korrata. Dokumentatsioon peab sisaldama andmeid metoodika kõigi muudatuste kohta.

Toodetud kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks vajalike kõigi andmete kohta säilitatakse käitises täielikku ja läbipaistvat dokumentatsiooni, sealhulgas vajalikke tõendavaid dokumente, vähemalt neli aastat pärast aruandeperioodi. Need dokumendid võib avaldada aruandvale deklarandile.

4.

Täpsus. Valitud seiremetoodikaga tagatakse, et heite määramine ei ole süstemaatiliselt ega teadlikult ebatäpne. Kõik ebatäpsuse allikad tuleb tuvastada ja neid tuleb vähendada nii palju kui võimalik. Kantakse hoolt selle eest, et heitkoguste arvutamise ja mõõtmise meetodid oleksid nii täpsed kui võimalik.

Kui on esinenud andmelünki või eeldatakse, et need on vältimatud, koostatakse asendusandmed konservatiivsest hinnangust lähtudes. Täiendavad juhud, kus heiteandmed põhinevad konservatiivsel hinnangul:

5.

Metoodika terviklus. Valitud seiremetoodika peab andma piisava kindluse esitatavate heiteandmete tervikluse kohta. Heitkogused määratakse kindlaks käesolevas lisas esitatud asjakohase seiremetoodika alusel. Esitatud heiteandmetes ei tohi olla olulist väärkajastamist ega kallutatust teabe valikul ja esitamisel. Andmed peavad andma usaldusväärse ja tasakaalustatud ülevaate käitise toodetud kaupadega seonduvast heitkogusest.

6.

Esitatavate andmete kvaliteedi parandamiseks võib kooskõlas käesoleva lisa H jaoga võtta vabatahtlikke meetmeid, eelkõige seoses andmevoo ja kontrollimeetmetega.

7.

Kulutasuvus. Seiremetoodika valimisel viiakse suuremat täpsust pakkuvad täiustused tasakaalu lisakuludega. Heitkoguste seire ja aruandluse eesmärk on saavutada suurim võimalik täpsus, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid.

8.

Pidev täiustamine. Regulaarselt kontrollitakse, kas seiremetoodikat on võimalik täiustada. Heiteandmete tõendamisel kaalutakse tõendamisaruannetes sisalduvate mis tahes parandussoovituste rakendamist mõistliku aja jooksul, kui see on tehniliselt teostatav ega põhjusta põhjendamatuid kulusid.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Konkreetse andmekogumi kindlaksmääramise kulusid peetakse põhjendamatuks, kui käitaja kuluhinnangu kohaselt ületavad kulud kindlaksmääramise konkreetsest metoodikast saadavat kasu. Kasu arvutamiseks korrutatakse parandustegur võrdlushinnaga 20 eurot CO2 ekvivalenttonni kohta ning vajaduse korral võetakse kuludes arvesse asjakohast amortisatsiooniaega, mis põhineb seadmete majanduslikul elueal.

Parandustegur on:

Käitise seiremetoodika parandamisega seotud meetmeid ei peeta põhjendamatuid kulusid tekitavaks kuni kogusummani 2 000 eurot aasta kohta.

a)

Iga käitises asjakohase kaupade koondkategooria jaoks, mis on määratletud II lisa 2. jaos, määratakse kindlaks üks tootmisprotsess.

b)

Erandina punkti a nõuetest võib iga tootmisskeemi jaoks määratleda eraldi tootmisprotsessid, kui samas käitises kasutatakse sama kaupade koondkategooria puhul eri tootmisskeeme kooskõlas II lisa 3. jaoga või kui käitaja valib vabatahtlikult erinevad kaubad või kaubarühmad eraldi seireks. Tootmisprotsesside jaotatud määratlemist võib kasutada ka juhul, kui see on kooskõlas käitises kohaldatava toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga.

c)

Erandina punkti a nõuetest võib lähteainete ja keerukate kaupade tootmist hõlmata ühine tootmisprotsess, kui vähemalt osa keerukate kaupadega seotud lähteainetest toodetakse samas käitises ja kui vastavaid lähteaineid ei viida käitisest välja müügiks või kasutamiseks muudes käitistes. Lähteainetega seonduva heitkoguse eraldi arvutamine jäetakse sel juhul välja.

d)

Punkti a nõuetest võib teha järgmisi sektoripõhiseid erandeid.

e)

Kui käitise osa toodab kaupu, mida ei ole loetletud määruse (EL) 2023/956 I lisas, on soovitatavaks täiustuseks seirata seda osa ühe täiendava tootmisprotsessina, et kinnitada käitise koguheite andmete täielikkust.

1.

Hõlmatud on vähemalt kõik asjakohased kasvuhoonegaaside heite allikad ja lähtevood, mis on otseselt või kaudselt seotud II lisa 2. jaos loetletud kaupade tootmisega.

2.

Soovitatav täiustus on hõlmata kogu käitise kõik heiteallikad ja lähtevood, et kontrollida usaldusväärsust ja käitise kui terviku energia- ja heitetõhusust.

3.

Aruandeperioodi jooksul tuleb arvesse võtta kogu tavapärasest käitamisest, samuti ebatavalistest sündmustest, sealhulgas käivitamistest, seiskamistest ja hädaolukordadest tulenev heide.

4.

Transpordiks kasutatavate liikurmasinate heide arvatakse välja.

1.

Arvutuspõhine metoodika, mille korral lähtevoogude heitkogused määratakse kindlaks mõõtesüsteemide abil saadud tegevusandmete ja laborianalüüside abil saadud täiendavate parameetrite või standardväärtuste alusel. Arvutuspõhist metoodikat võib rakendada vastavalt standardmeetodile või massibilansi meetodile.

2.

Mõõtmispõhine metoodika, mille korral heiteallikate heitkogused määratakse kindlaks suitsugaasis leiduva asjakohase kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni ja suitsugaasivoo pideva mõõtmise teel.

a)

millise lähtevoo puhul kasutatakse arvutuspõhist standardmeetodit ja millise puhul massibilansi meetodit, sealhulgas esitatakse käesoleva lisa punktis B.3.4 märgitud iga asjakohase parameetri kindlaksmääramise üksikasjalik kirjeldus;

b)

millise heiteallika puhul kasutatakse mõõtmispõhist metoodikat, sealhulgas esitatakse käesoleva lisa punktis B.6 märgitud kõikide asjakohaste osade kirjeldus;

c)

käitise sobiva diagrammi ja protsessi kirjelduse abil tõendid selle kohta, et käitise heitkoguste kindlaksmääramisel ei esine topeltarvestust ega andmelünki.

EMInst

on käitise (otsene) heitkogus, CO2 ekvivalenttonnides;

EMcalc,i

on lähtevoo i heitkogus, mis on kindlaks määratud arvutuspõhise metoodika abil, CO2 ekvivalenttonnides;

EMmeas,j

on heiteallika j heitkogus, mis on kindlaks määratud mõõtmispõhise metoodika abil, CO2 ekvivalenttonnides ja

EMother,k

on muu meetodiga määratud heitkogus, indeks k, CO2 ekvivalenttonnides.

Emi

on heide kütusest i (t CO2);

EFi

on kütuse i heitekoefitsient (t CO2/TJ);

ADi

on kütuse i tegevusandmed (TJ), mis arvutatakse valemiga:

FQi

on kütuse i tarbitud kogus (t või m3);

NCVi

on kütuse i alumine kütteväärtus (TJ/t või TJ/m3);

OFi

on kütuse i oksüdatsioonikoefitsient (ühikuta), mis arvutatakse valemiga:

Cash

on tuhas ja suitsugaasi puhastustolmus sisalduv süsinik ning

Ctotal

põletatud kütuses sisalduv kogu süsinik.

a)

tegevusandmeid väljendatakse kütusekogusena (st t või m3);

b)

väärtuse EF ühikuna kasutatakse vastavalt vajadusele t CO2/t kütust või t CO2/m3 kütust ja

c)

alumise kütteväärtuse (NCV) võib arvutusest välja jätta. Soovitatav täiustus on esitada aruanne alumise kütteväärtuse kohta, et oleks võimalik järjepidevalt kontrollida ja seirata kogu tootmisprotsessi energiatõhusust.

f

on CO2 ja C molaarmasside suhe, f = 3,664 t CO2/t C.

EFpre,i

on kütuse i esmane heitekoefitsient (st heitekoefitsient eeldusel, et kogu kütus on fossiilne) ja

BFi

on kütuse i biomassiosa (ühikuta).

ADj

on materjali j tegevusandmed (t materjali kohta);

EFj

on materjali j heitekoefitsient (t CO2/t) ja

Cfj

on materjali j teisendustegur (ühikuta).

1.

määrata segamaterjali summaarne esmane heitekoefitsient, analüüsides süsiniku kogusisaldust (CCj ) ning kasutades teisendustegurit ja vajaduse korral biomassiosa ja selle süsiniku kogusisaldusega seotud alumist kütteväärtust või

2.

määrata eraldi orgaanilise ja anorgaanilise aine sisaldus ning käsitleda neid kahe eraldi lähtevoona.

—

Meetod A (sisendmaterjalipõhine). Heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi sisendmaterjali kogusega. Kasutatakse VIII lisa tabelis 3 esitatud puhaste karbonaatide standardseid heitekoefitsiente, võttes arvesse materjali koostist, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile B.5.

—

Meetod B (toodangupõhine). Heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi toodangu kogusega. Kasutatakse VIII lisa tabelis 4 esitatud metallioksiidide standardseid heitekoefitsiente pärast dekarboniseerimist, võttes arvesse asjakohase materjali koostist, mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lisa punktile B.5.

ADk

on materjali k tegevusandmed [t], toodangu puhul on ADk negatiivne;

f

on CO2 ja C molaarmasside suhe; f = 3,664 t CO2/t C ja

CCk

on materjali k süsinikusisaldus (ühikuta, positiivne).

CCpre,k

on kütuse k esmane süsinikusisaldus (st heitekoefitsient eeldusel, et kogu kütus on fossiilne) ja

BFk

on kütuse k biomassiosa (ühikuta).

1.

Biomass peab vastama direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

2.

Erandina eelmise punkti nõuetest peab jäätmetes ja jääkides, välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jäägid, sisalduv või neist toodetud biomass vastama ainult kriteeriumidele, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10. Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse ka jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud kütuseks.

3.

Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia suhtes ei kohaldata direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 kindlaks määratud kriteeriume.

4.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.

5.

Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 kindlaks määratud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt.

1.

Standardmeetod, põletamine

2.

Standardmeetod, protsessiheide

3.

Massibilanss

1.

Materjali tarbiva või tootva protsessi pidev mõõtmine.

2.

Eraldi (partiide kaupa) tarnitud või toodetud koguste summeeritud mõõtmine, võttes arvesse asjakohaseid varude muutusi. Selleks kohaldatakse järgmist:

1.

eelmiste aastate andmed, mis on seotud aruandeperioodi asjakohaste tootmismahtudega;

2.

dokumenteeritud menetlused ja asjakohased andmed aruandeperioodi auditeeritud finantsaruandes.

1.

käitajal ei ole vastava andmekogumi kindlaksmääramiseks oma mõõtesüsteemi;

2.

andmekogumi kindlaksmääramine käitaja mõõtesüsteemi abil ei ole tehniliselt teostatav või põhjustab põhjendamatuid kulusid;

3.

käitaja tõendab, et mõõtesüsteem, mis ei ole käitaja kontrolli all, annab usaldusväärsemaid tulemusi ja on vähem vastuvõtlik väärkajastamise riskile.

1)

äripartneri esitatud arvetelt saadud kogused, eeldusel et kahe sõltumatu äripartneri vahel toimub äritehing;

2)

mõõtesüsteemide otsesed lugemid.

1.

standardväärtuste kasutamine;

2.

selliste asendusandmete kasutamine, mis põhinevad asjakohase arvutusteguri ja muude mõõtmiseks paremini kättesaadavate omaduste empiirilistel korrelatsioonidel;

3.

laborianalüüsidel põhinevate väärtuste kasutamine.

a)

VIII lisas esitatud standardkoefitsiendid;

b)

uusimates riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevates IPCC suunistes sisalduvad standardkoefitsiendid (1);

c)

väärtused, mis põhinevad minevikus tehtud laborianalüüsidel, mis ei ole vanemad kui viis aastat, ja mis on kütusele või materjalile iseloomulikud.

a)

standardkoefitsiendid, mida käitise asukohariik kasutas oma viimase riikliku inventuuri esitamisel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile;

b)

riiklike teadusasutuste, avaliku sektori asutuste, standardiorganisatsioonide, statistikaametite jt avaldatud väärtused, mille eesmärk on eelmises punktis esitatust üksikasjalikum heitearuandlus;

c)

kütuse või materjali tarnija kindlaksmääratud ja tagatud väärtused, kui on tõendatud, et tõenäosusega 95 % on süsinikusisalduse usaldusvahemik väiksem kui 1 %;

d)

puhta aine süsinikusisalduse stöhhiomeetrilised väärtused ja alumise kütteväärtuse asjakohased ja avaldatud väärtused;

e)

väärtused, mis põhinevad minevikus tehtud laborianalüüsidel, mis ei ole vanemad kui kaks aastat, ja mis on kütusele või materjalile iseloomulikud.

a)

konkreetsete, sealhulgas tavaliselt rafineerimistehastes või terasetööstuses kasutatavate õlide või gaaside mõõdetud tihedus;

b)

konkreetsete söetüüpide alumine kütteväärtus.

a)

kui tabel ei sisalda kohaldatavat miinimumsagedust;

b)

kui toetusõiguslikus seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemis on sama tüüpi materjali või kütuse puhul ette nähtud muu analüüside miinimumsagedus;

c)

kui käesoleva lisa tabelis 1 esitatud miinimumsagedus põhjustab põhjendamatuid kulusid;

d)

kui on võimalik tõendada, et varasemate andmete (sealhulgas vastavate kütuste või materjalide kohta praegusele aruandeperioodile vahetult eelneval aruandeperioodil saadud analüütiliste väärtuste) alusel ei ole vastava kütuse või materjali analüütiliste väärtuste mis tahes muutus suurem kui 1/3 mõõtemääramatuse väärtusest, mis kehtib asjakohase kütuse või materjali tegevusandmete kindlaksmääramisel.

1.

on käitajast majanduslikult sõltumatu või vähemalt organisatsiooniliselt kaitstud käitise juhtkonna mõju eest;

2.

kohaldab nõutud analüüside kohta kehtivaid standardeid;

3.

selle töötajad on neile määratud konkreetsete ülesannete täitmiseks pädevad;

4.

haldab nõuetekohaselt proovide võtmist ja ettevalmistamist, sealhulgas proovide tervikluse kontrollimist;

5.

tagab regulaarselt kalibreerimis-, proovivõtmis- ja analüüsimeetodite kvaliteedi, kasutades sobivaid meetodeid, sealhulgas osaleb regulaarselt pädevuskontrollikavades, rakendab sertifitseeritud võrdlusmaterjalide suhtes analüüsimeetodeid või teeb võrdlusi akrediteeritud laboriga;

6.

haldab seadmeid asjakohaselt, sealhulgas rakendab ja järgib seadmete kalibreerimise, seadistamise, hoolduse ja remondi menetlusi ning dokumenteerib neid tegevusi.

1.

I tüübi standardväärtused;

2.

II tüübi standardväärtused;

3.

korrelatsioonid asendusandmete kindlaksmääramiseks;

4.

analüüsid, mille tegemine ei ole käitaja kontrolli all (näiteks kütuse või materjali tarnija tehtud analüüsid) või ostudokumentides sisalduvad andmed, ilma täiendava infota kasutatud meetodite kohta;

5.

analüüsid, mis on tehtud akrediteeritud laboris lihtsustatud proovivõtumeetodiga või akrediteerimata laboris;

6.

analüüsid, mis on tehtud akrediteeritud laboris proovivõtmise hea tava kohaselt.

GHG Emtotal

on kasvuhoonegaasi summaarne aastaheide tonnides;

GHG conchourly, i

on kasvuhoonegaasi heite tunnikontsentratsioon (g/Nm3) suitsugaasivoos, mõõdetuna töö ajal ühe tunni või lühema võrdlusperioodi i vältel;

Vhourly, i

on suitsugaasi ruumala (Nm3) tunni või lühema võrdlusperioodi i vältel, arvutatuna võrdlusperioodi vooluhulkade summana ja

HoursOp

on tundide (või lühemate võrdlusperioodide) koguarv, mille vältel kohaldatakse mõõtmispõhist metoodikat, sealhulgas tunnid, mille kohta on andmed asendatud käesoleva lisa punkti B.6.2.6kohaselt.

—

kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni vahetu mõõtmine;

—

kaudne mõõtmine: suure kontsentratsiooni korral suitsugaasis võib kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni arvutada kontsentratsiooni kaudse mõõtmise abil (võttes arvesse gaasivoo kõigi muude komponentide i kontsentratsiooni mõõdetud väärtusi) järgmise valemiga:

conci

on gaasikomponendi i kontsentratsioon.

1.

arvutuspõhine metoodika, sealhulgas metoodika, mille puhul kasutatakse analüüse ja proovide võtmist vastavalt standardile ISO 13833 Stationary source emissions – Determination of the ratio of biomass (biogenic) and fossil-derived carbon dioxide – Radiocarbon sampling and determination (Paiksete saasteallikate heited. Biomassisüsiniku (biogeense süsiniku) ja fossiilse süsiniku osakaalu määramine. Radiosüsinikul põhinev proovivõtmine ja määramine);

2.

muu meetod, mis põhineb asjakohasel standardil, sealhulgas standardil ISO 18466 Stationary source emissions – Determination of the biogenic fraction in CO2 in stack gas using the balance method (Paiksete saasteallikate heited. CO2 biogeense osa määramine heitgaasis bilansimeetodi abil);

3.

muu meetod, mis on lubatud toetusõigusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga.

N2Oannual

on aastane N2O koguheide, mis on arvutatud vastavalt käesoleva lisa punktile B.6.2.1.

—

arvutamine asjakohase massibilansi alusel, võttes arvesse kõiki olulisi parameetreid nii sisendi poolel (sealhulgas CO2 heite puhul vähemalt sisendmaterjali hulka, siseneva õhu voogu ja protsessi kasutegurit) kui ka väljundi poolel (sealhulgas vähemalt toodangut, hapniku- (O2), vääveldioksiidi- (SO2) ja lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni);

—

kindlaksmääramine vooluhulga pideva mõõtmisega kontrollpunktis.